Tarkvaralitsentsid: milline valida?

Kui arendaja Naatan Nohik seisab oma tarkvaraprojekti juures litsentsivaliku ees, tuleb tal mõista, kuidas erinevad litsentsid mõjutavad tema koodi levitamist, kasutamist ja võimalikku ärilist kasu. Vaatleme kolme varianti: ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ja BSD litsents, ning nende eeliseid ja puudusi.

EULA eeliseks on koodi konfidentsiaalsus, mis võib anda konkurentsieelise. Arendaja saab piirata tarkvara kasutamist, levitamist ja modifitseerimist, mis võimaldab paremini kontrollida ärimudelit ja tuluvoogusid. Sama miinuseks võib pidada kasutajate koodi kohandamist või parandamist ehk on väiksema potentsiaalse arendajaskonnaga, kuna avatud lähtekoodi kogukond ei saa kaasa aidata. Samuti võib see tekitada usaldusprobleeme, kuna koodi ei saa läbipaistvuse huvides kontrollida.

EULA sobib kui tarkvara on ärikriitiline ja loodud peamiselt kasumi teenimiseks, näiteks tellimuspõhise mudeliga rakendused või patenteeritavad lahendused.

GNU GPL tagab, et kõik tuletatud tarkvarad jäävad samuti vabaks ja avatud lähtekoodiga. See loob eelduse tugeva kogukonna tekkeks ja soodustab koostööd. Pakub kasutajatele kindlustunnet, et tarkvara jääb alati vabalt kättesaadavaks ja läbipaistvaks. GNU GPL piirab tarkvara kommertsialiseerimist, kuna kõik muudatused peavad samuti olema GPL-i all. See võib vähendada ärilist huvi, sest ettevõtted ei saa lihtsasti koodi suletuks muuta.

GNU GPL sobib kui eesmärk on edendada avatud lähtekoodi ja tagada, et tarkvara jääb alati vabalt kättesaadavaks, näiteks akadeemilised või kogukonnaprojektid.

BSD litsents pakaub suuremat vabadust, sest koodi saab kasutada nii avatud kui ka suletud projektides. Sobib ärikasutuseks, kuna ei sunni jagama muudatusi. Meelitab laiemat arendajaskonda, kuna ei sea piiranguid edaspidisele levitamisele. BSD puudusteks võib pidada garantiide puudumist, et see tarkvara jääb avatuks ning kolmandad osapooled võivad koodi võtta, täiustada ja suletud lähtekoodiga versioonid luua, andes kogukonnale vähem kasu.

BSD sobib juhul, kui on soov anda tarkvara vabalt kasutamiseks, kuid jätta teistele võimalus seda kommertsiaalselt rakendada, näiteks kui eesmärk on kiire levik ja tööstuse omaksvõtt.

Lõplik otsus sõltub Naatani eesmärkidest: kas ta soovib kaitsta oma tarkvara, panustada avatud lähtekoodiga liikumisse või leida tasakaal nende kahe vahel.