IT - juurdepääsetavus kui inimõigus?!

-

Eesti on tuntud kui arenenunud digitaalühiskond. Kuid kas kõik inimesed saavad sellest võrdselt osa? Praegu ei ole see kindel. IT-tugilahendused – ekraanilugejad, spetsiaalsed klaviatuurid, kõnetuvastustarkvara jms – ei tohiks olla luksus, vaid põhiõigus, mis võimaldab kõigil osaleda ühiskonnas sõltumata füüsilistest või sensoorsetest piirangutest.

Kui ratastoolirambid on juba kohustulikud ja osadel üritustel on ka viipekeele tõlge, siis miks peaks digitaalne keskond olema erand? Oleme juba üsna suure sammu teinud ja neid jääb veel edasi teha, et kõik meie ühiskonna liikmed heaolust osa saaksid. Erivajadustega inimesed peaksid samuti e-teenusied, digikursuseid ja tööturul hea võimaluse osaks saama. Tean, et selle nimel töö käib ja seda peab alustama juba varasest east ehk koolidest. Olen kuulnud väga paikapidavat lauset antud teema kohta: "Pimedale inimesele on ekraanilugeja sama vajalik kui nägijale monitor."

Selleks, et täisväärtuslik, makse masev kodanik tekiks, on vaja riigi poolset sekkumist juba maast madalast planeerimisel. Arvestatav hulk erivajadustega inimesi vajab teistmoodi lähenemist. Selleks on vaja investeerida ligipääsetavusse. Juurdepääsetavus tehnoloogiale ei ole vaid heatatlikkus vaid on majanduslikult mõttekas. See annab ka erivajadustega inimestele õiged tööriistad, et osaleda tööturul. 

Minule tundub see teema sotsiaalkindlustusametile kuuluva valdkonna arendusena, milles peaks olema tugev koostöö erasektoriga, sest Euroopa Liit on selles valdkonnas aktiivselt toetusi määranud (https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eu-funded-research-projects-technologies-accessibility). 

Selline avatud lähenemine võiks luua uue valdkonna, kuhu meie potesnsiaali ja mainet edasi arendada nagu on meie iduettevõttest tekkinud 7sense.

Sellise suuna areng peab olema kindlakäeline otsus riiklikul tasandil. Tuleks luua selged nõuded avalikele veebilehtedele ja riigitarkvara juurdepääsetavusele. Kuni IT-spetasilistide koolitamiseni, kes mõistaks selle olulisust ja võimalusi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

-
Kujutis
  IT-lahendust, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul:  2007.  aastal tõi Apple turule esimese iPhone’i, mis muutis täielikult mobiiltelefonide kasutuskogemust.  Erinevalt varasematest nuputelefonidest ja piiratud puutetundlikest seadmetest pakkus iPhone    täisekraani puutetundlikkust, internetiühendust, iPod-funktsionaalsust ja kaamerat ühes kompaktses  seadmes. Steve Jobs kirjeldas seda kui “revolutsioonilist ja maagilist toodet, mis on viis aastat oma ajast ees”.    Esimesel aastal müüdi 1,4 miljonit iPhone’i, kuid juba 2008. aastaks kasvas see arv 11,6 miljonini. Edu taga oli sujuv kasutajakogemus, millele lisandus hiljem ka App Store, mis avas võimaluse arendajatel luua miljoneid rakendusi. Tänaseks on Apple turule toonud üle 38 iPhone’i mudeli ning nutitelefonid on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks  [1] . Allikas: [2] IT-lahendust, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi:  3D-telerid lubasid t...
Lisateave
-
Kujutis
Uus ja mitte nii uus meedia...  Tänapäeva info levimise ja levitamise võimalused on tänu tehnoloogia arengule hüppeliselt kasvanud. Info talletamise ja kättesaadavuse probleemid võrreldes sajandite taguse ajaga on olematud. Inimkonnal on olnud korduvaid sündmuseid, kus hävib suurel hulgal ajalugu ja teadmisi nagu aleksandria raamatukogu, Ashurbanipali raamatukogu, Tarkuse Maja [1] . Praegusel ajal, kus infot üritatakse võimalikult otstarbekalt virtuaalkeskondadesse viia on selliste probleemide aeg läbi saamas.  Kahjuks on sellel ka oma varjupooled, kus info manipuleerimine on uued mõõtmed saamas. Kui pilte suudetakse tehnoloogia abil muuta nii, et inimene enam aru ei saa, kas see on reaalne või võlts ja info levitamise on üle võtmas selleks treenitud "tehisintellekt", siis on üha tähtsamal kohal kaasajal sammu hoidvatel meediakanalitel, mis aitab "soga" filtreerida.  Lapsena pidin ma hinge heitma kui minu vanavanemad minu "tähtsad" saated katkestasid, et ü...
Lisateave
-
Kujutis
Et jääda!  1969. aastal, kus ARPANET'i esimene testimine õnnestus, pandi alus tänapäeva internetile ja seal suhtlemisele. Sama süsteemi peal ja vaid mõned aastad hiljem saadeti tänapäeval laialdlaselt tuntud @ tähisega esimene email. @-sümboli ajalugu on üllatavalt mitmekesine. Selle päritolu pole kindlalt teada, kuid üks teooria väidab, et keskaegsed mungad kasutasid seda lühendina ladinakeelsest sõnast ad (“suunas”). Esimene dokumenteeritud kasutus pärineb 1536. aastast, kui Firenze kaupmees Francesco Lapi kasutas seda veiniühikute – amforate – tähistamiseks. Hiljem muutus @ oluliseks kaubanduses, tähistades hinda ühiku kohta, näiteks 12 toodet @ 1 dollar tükk . Ometi ei kuulunud see sümbol esialgsetele kirjutusmasinatele ega ka varastele andmetöötlussüsteemidele. Tänapäevase tähenduse omandas @ 1971. aastal, kui Ray Tomlinson, töötades Arpaneti kallal, otsides viisi, kuidas saata sõnumeid eri arvutite vahel. Ta vajas sümbolit, mis eristaks kasutajanime serverinimest ning mille...
Lisateave