noblogger

Kui arendaja Naatan Nohik seisab oma tarkvaraprojekti juures litsentsivaliku ees, tuleb tal mõista, kuidas erinevad litsentsid mõjutavad tema koodi levitamist, kasutamist ja võimalikku ärilist kasu. Vaatleme kolme varianti: ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ja BSD litsents , ning nende eeliseid ja puudusi. EULA eeliseks on koodi konfidentsiaalsus, mis võib anda konkurentsieelise. Arendaja saab piirata tarkvara kasutamist, levitamist ja modifitseerimist, mis võimaldab paremini kontrollida ärimudelit ja tuluvoogusid. Sama miinuseks võib pidada kasutajate koodi kohandamist või parandamist ehk on väiksema potentsiaalse arendajaskonnaga, kuna avatud lähtekoodi kogukond ei saa kaasa aidata. Samuti võib see tekitada usaldusprobleeme, kuna koodi ei saa läbipaistvuse huvides kontrollida. EULA sobib kui tarkvara on ärikriitiline ja loodud peamiselt kasumi teenimiseks, näiteks tellimuspõhise mudeliga rakendused või patenteeritavad lahendused. GNU GPL tagab, et kõik tuletatud tarkvarad jääva...

Milline neist toimib ja milline on takerdunud? Vaadates WIPO ehk Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Organisatsiooni ametlikku statisikat on kaubamärkide  kaitse üks kõige paremini toimivaid intellektuaalomandi komponente. Sellega tagatakse  ettevõtetele nende brändiidentiteedi kaitse, aidates tarbijatel teha teadlikke valikuid.  Selge ja tõhus kaubamärgisüsteem vähendab tarbija segadust ja toetab ausat konkurentsi. Samal ajal seisab patendisüsteem silmitsi mitmete väljakutsetega, eriti seoses innovatsiooni ja tervishoiu valdkonnaga. Kaubamärkide Kaitse: Kaubamärkide kaitse tagab, et tarbijad saaksid tooteid ja teenuseid lihtsamini eristada ning usaldada. Näiteks on globaalselt tuntud brändid nagu Coca-Cola ja Apple sümboliks kvaliteedile ning innovatsioonile. Kaubamärgiseadused aitavad vältida segadust turul, kaitstes nii ettevõtete mainet kui ka tarbijate huve. See on oluline mehhanism, mis tagab ausa konkurentsi ja soodustab brändiloojate loomingulisust.  Kaub...

N etiketid Interneti algusaegadel kehtestasid varased võrgukogukonnad kirjutamata reegleid, millest kasvas välja netikett – viisakusnormid, mis aitasid tagada sujuva ja lugupidava suhtluse. Üks mõjukamaid netiketi koodekseid pärineb Virginia Shea’lt, kes sõnastas 1990. aastatel kümme põhikäsku, mida internetis käitumisel järgida [1]. Tehnoloogia on sellest ajast tohutult arenenud ning see on muutnud ka netiketi reeglite olulisust ja rakendatavust. Üks mulle endiselt väga oluline netiketi reegel on: “Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus!” Mõnele võib internet tunduda anonüümse väljendusruumina, kus saab tegutseda ilma tagajärgedele mõtlemata. Tõsi, kommentaariumeid ja foorumeid saab modereerida, kuid siiani leidub lehti, nagu Delfi, kus poliitiliste teemade all käivad kirglikud vaidlused ning sõnasõjad. Sageli võib näha, et osa kommentaare on kustutatud, mis viitab vajadusele internetikäitumist paremini reguleerida. Ka Eestis on astutud samme anonüümse ja pahatahtliku käitumise va...

  Digitaalne mugavus või jälgimisühiskond? Eesti riik on digitaalse innovatsiooni heaks näiteks, millel on omad head ja sellega kaasnevad vead nagu jälgimiskapitalismi ja digiaediku probleemid. Meie ID-kaart ja e-teenused on kahtlemata muutnud elu lihtsamaks. Kuid sellega kaasnevad teatud ohud. ID-kaart, mis on meie digitaalse identiteedi alus, loob laiaulatusliku digitaalse keskkonna, kus iga meie tegevus – alates terviseandmetest kuni riigiteenusteni – on salvestatud. See on digiaedik, kus meie andmed on koondatud ühte kohta. Kuigi valitsus rõhutab andmete turvalisust, on potentsiaal andmete koondamiseks ja analüüsimiseks olemas. Kui need andmed satuksid valedesse kätesse, võiksid need olla väärtuslikud nii eraettevõtetele kui ka pahatahtlikele osapooltele. Näiteks 2020. aasta detsembris ilmnesid tõsised andmelekked kolmes ministeeriumis, kus 350 GB andmeid, sealhulgas tundlikku isiklikku teavet, sattusid pahatahtlike osapoolte kätte. See juhtum tõi esile tõsiasja, et isegi kõige...