Netiketid

Interneti algusaegadel kehtestasid varased võrgukogukonnad kirjutamata reegleid, millest kasvas välja netikett – viisakusnormid, mis aitasid tagada sujuva ja lugupidava suhtluse. Üks mõjukamaid netiketi koodekseid pärineb Virginia Shea’lt, kes sõnastas 1990. aastatel kümme põhikäsku, mida internetis käitumisel järgida [1]. Tehnoloogia on sellest ajast tohutult arenenud ning see on muutnud ka netiketi reeglite olulisust ja rakendatavust.

Üks mulle endiselt väga oluline netiketi reegel on: “Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus!” Mõnele võib internet tunduda anonüümse väljendusruumina, kus saab tegutseda ilma tagajärgedele mõtlemata. Tõsi, kommentaariumeid ja foorumeid saab modereerida, kuid siiani leidub lehti, nagu Delfi, kus poliitiliste teemade all käivad kirglikud vaidlused ning sõnasõjad. Sageli võib näha, et osa kommentaare on kustutatud, mis viitab vajadusele internetikäitumist paremini reguleerida.

Ka Eestis on astutud samme anonüümse ja pahatahtliku käitumise vastu. Näiteks on inimesi vastutusele võetud nende internetis tehtud postituste eest, mis on tekitanud kahju või rikkunud seadusi [2]. Probleemiks on ka valeinfo ja robotkontode levik, mis suurendavad ühiskondlikku pinget. Inimesed jagavad tihti kontrollimata infot, esitledes seda kui tõde, mis omakorda süvendab polariseerumist. Kui sa tahad „kolli“ näha, siis sa hakkadki seda nägema.

Internet on tänapäeval globaalse suhtluskanalina kättesaadav igas vanuses ja erineva taustaga inimestele. Seetõttu on oluline meeles pidada, et eetiline käitumine internetis ei tohiks erineda päriselus kehtivatest normidest. Anonüümsus ei anna kellelegi õigust solvata teisi või levitada valeinformatsiooni. Netikäitumisel on otsene mõju inimeste vaimsele tervisele ja ühiskonna üldisele turvatundele.

Teine Shea netiketikäsk, mis on aja jooksul oma tähtsust kaotanud, on: “Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust!” 1990. aastatel, kui internetiühendus oli aeglane ja ribalaius piiratud, tuli vältida tarbetut infomüra ja suuri faile. Modemiga ühenduse loomine oli aeganõudev ning failide allalaadimine võis võtta minuteid või isegi tunde.

Tänapäeval on olukord sootuks teine – kiire internet on saanud tavapäraseks, failide jagamine on lihtsam kui kunagi varem ning platvormid on loonud sisseehitatud filtrid ja piirangud, mis takistavad soovimatut sisu levikut. Seetõttu ei ole enam kriitiline mure, et keegi jagaks „liiga suuri faile“ või koormaks teiste ühendust tarbetu infoga. Samas kehtib põhimõte osaliselt edasi – näiteks e-kirjade ja sõnumiplatvormide puhul on mõistlik vältida masspostitusi ning spämmi.

Interneti reeglid ja võimalused on aja jooksul muutunud, kuid ükski Shea põhimõte pole täiesti vananenud – kõik sõltub kontekstist ja rakendamisest.

Kasutatud allikad:

1. http://www.albion.com/netiquette/book/index.html

2. https://www.ohtuleht.ee/melu/1092825/kohus-arutab-brigitte-susanne-hundi-huvitisnouet