Mozilla Firefox

-


Agiilne arendus

Mozilla Firefox on üks populaarsemaid avatud lähtekoodiga veebilehitsejaid, mis on pikka aega konkureerinud Google Chorme´iga. Selle arendamiseks kasutatakse Scrum´i sarnast iteratiivset protsessi. Firefox uuendab nüüdseks juba umbes iga 4. nädala järel [1], eesmärgiga hoida turvalisuse taset, olla innovaatiline ja vastata turunõuetele. Igaüks saab osaleda Firefox´i koodibaasi (GitHubis) paranduste ja uute funktsioonide lisamisel. Kogukond aitab tuvastada vead ning testib uusi versioone (Nightly, Beta kanalid).  Avatud kood võimaldab kiiremat turvavigade avastamist ja parandamist. Nende kasutajaliidese tõlkimine erinevateks keelteks toimub kogukonna poolt. Uusim suurem muudatus "Quantum Engine" on viinud Firefox´i kiiruse ja jõudluse väga heale tasemele [2]. 

Miinusteks tuuakse osade kasutajate kaebed, et Firefox´i uuendusi on liiga tihti ning see võib takistada laienduste ühildavust.

Ärimudel

Firefox on tasuta saadaval, kuid Mozilla Foundation peab rahastama arendust. Firefox kasutab Google´i otsingut vaikimisi ja saab selle eest tasu. Mozilla müüb sponsorite lehtede linke (näiteks Anazon, eBay) ja omab preemium tasulisi teenuseid nagu VPN ja Firefox Relay("maskeerimise" teenus) [3].

Kuigi Google maskab, blokeerib Firefox siiski kasutajate "jälitamist". Miinuseks võib tuua sõltuvust Google´i teenustest, sest kui Google otsustab lepingu lõpetada oleks Firefox sellega raskustes [4]. Osa tulust tuleb neile läbi annetuste.


Kasutatud allikad:

1. https://whattrainisitnow.com/calendar/

2. https://easyseo.pro/kb-post/what-is-the-role-of-open-source-in-firefoxs-development/

3. https://www.investopedia.com/articles/investing/041315/how-mozilla-firefox-and-google-chrome-make-money.asp

4. https://www.osnews.com/story/141227/mozilla-begs-courts-to-allow-google-search-deal-for-firefox-to-continue/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

-
Kujutis
  IT-lahendust, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul:  2007.  aastal tõi Apple turule esimese iPhone’i, mis muutis täielikult mobiiltelefonide kasutuskogemust.  Erinevalt varasematest nuputelefonidest ja piiratud puutetundlikest seadmetest pakkus iPhone    täisekraani puutetundlikkust, internetiühendust, iPod-funktsionaalsust ja kaamerat ühes kompaktses  seadmes. Steve Jobs kirjeldas seda kui “revolutsioonilist ja maagilist toodet, mis on viis aastat oma ajast ees”.    Esimesel aastal müüdi 1,4 miljonit iPhone’i, kuid juba 2008. aastaks kasvas see arv 11,6 miljonini. Edu taga oli sujuv kasutajakogemus, millele lisandus hiljem ka App Store, mis avas võimaluse arendajatel luua miljoneid rakendusi. Tänaseks on Apple turule toonud üle 38 iPhone’i mudeli ning nutitelefonid on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks  [1] . Allikas: [2] IT-lahendust, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi:  3D-telerid lubasid t...
Lisateave
-
Kujutis
Uus ja mitte nii uus meedia...  Tänapäeva info levimise ja levitamise võimalused on tänu tehnoloogia arengule hüppeliselt kasvanud. Info talletamise ja kättesaadavuse probleemid võrreldes sajandite taguse ajaga on olematud. Inimkonnal on olnud korduvaid sündmuseid, kus hävib suurel hulgal ajalugu ja teadmisi nagu aleksandria raamatukogu, Ashurbanipali raamatukogu, Tarkuse Maja [1] . Praegusel ajal, kus infot üritatakse võimalikult otstarbekalt virtuaalkeskondadesse viia on selliste probleemide aeg läbi saamas.  Kahjuks on sellel ka oma varjupooled, kus info manipuleerimine on uued mõõtmed saamas. Kui pilte suudetakse tehnoloogia abil muuta nii, et inimene enam aru ei saa, kas see on reaalne või võlts ja info levitamise on üle võtmas selleks treenitud "tehisintellekt", siis on üha tähtsamal kohal kaasajal sammu hoidvatel meediakanalitel, mis aitab "soga" filtreerida.  Lapsena pidin ma hinge heitma kui minu vanavanemad minu "tähtsad" saated katkestasid, et ü...
Lisateave
-
Kujutis
Et jääda!  1969. aastal, kus ARPANET'i esimene testimine õnnestus, pandi alus tänapäeva internetile ja seal suhtlemisele. Sama süsteemi peal ja vaid mõned aastad hiljem saadeti tänapäeval laialdlaselt tuntud @ tähisega esimene email. @-sümboli ajalugu on üllatavalt mitmekesine. Selle päritolu pole kindlalt teada, kuid üks teooria väidab, et keskaegsed mungad kasutasid seda lühendina ladinakeelsest sõnast ad (“suunas”). Esimene dokumenteeritud kasutus pärineb 1536. aastast, kui Firenze kaupmees Francesco Lapi kasutas seda veiniühikute – amforate – tähistamiseks. Hiljem muutus @ oluliseks kaubanduses, tähistades hinda ühiku kohta, näiteks 12 toodet @ 1 dollar tükk . Ometi ei kuulunud see sümbol esialgsetele kirjutusmasinatele ega ka varastele andmetöötlussüsteemidele. Tänapäevase tähenduse omandas @ 1971. aastal, kui Ray Tomlinson, töötades Arpaneti kallal, otsides viisi, kuidas saata sõnumeid eri arvutite vahel. Ta vajas sümbolit, mis eristaks kasutajanime serverinimest ning mille...
Lisateave