Identiteedivargus ja selle ennetamine
Identiteedivargad hangivad tavaliselt isiklikku teavet, näiteks paroole, isikukoode või krediitkaardinumbreid ja väärkasutavad neid, et ohvri nimel tegeleda pettusega. Neid tundlikke üksikasju saab kasutada mitmesugustel ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas laenude taotlemiseks, veebipõhiste ostude sooritamiseks või ohvri meditsiini- ja finantsandmetele juurdepääsuks. [1]
Tänaseks päevaks räägib meedia sellest päris tihti ja hoiatused konkreetsete skeemide suhtes levivad näiteks sotisaalmeedias üsna hoogsalt, aga enamasti pärast seda kui mingi hulk inimesi selle lõksu on juba langenud. Ja need summad on meie rahvaarvu kohta päris suured. 2023. aastal suudeti Eestis registreerida 1143 petuskeemide ohvrit, mille kogukahju hinnati 8,3 miljonit eurot [2].
Mis oleks head enda kaitsmiseks?
Inimesed, kellel on paljusid kontosid erinevates keskkondades saavad abi paroolihaldustarkvaradelt. See võimaldab keerukaid ja turvalisemaid paroole kasutada ning seda iga keskkonna jaoks eraldi.
Sellele lisaks pakuvad paljud teenusepakkujad kahefaktorilist autentimist, mida tuleks võimalusel alati kasutada.
Kasutajad peavad enda kontodel isiklike andmete kättesaadavust piirama ja olema hoolikad enda jagatava info suhtes.
Tuleb jätkata hoiatuste ja koolitamisega. Lihtsad reeglid nagu kaitse oma isikuandmeid, tunne ära kahtlased lingid, grammatikavead ja inimlik läbimõtlemine aitavad paljusid olukordi ära hoida.
Identiteedivargus ei ole vaid suurettevõtete probleem – igaüks, kes kasutab internetti, võib selle ohvriks langeda. Kuid tänu tehnoloogiale, teadlikkusele ja selgetele reeglitele saad oma digitaalset mina palju paremini kaitsta.
Kasutatud allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar