noblogger

Tehnoloogia areng on toonud kaasa põhimõttelisi eetilisi küsimusi: kas masinad, algoritmid või digitaalsed platvormid võivad olla moraalselt neutraalsed, või kannavad nad loomupäraselt kaasas midagi eetikast? Näiteks kas autonoomne relvasüsteem on alati ebaeetiline, või sõltub see kasutajast? Kas avatud lähtekoodiga tarkvara on automaatselt eetilisem kui patenteeritud tarkvara? Tehnoloogia kui tööriist: Tehnoloogia võib olla nagu nuga: võib lõigata leiba või kasutada kui külmrelva. Seega pole tehnoloogial iseseisvat eetilist väärtust – see sõltub kasutusviisist. Näiteks võib mõni suur keelemudel nagu ChatGPT aidata kirjutada luuletusi või levitada vale informatsiooni. Seda juhib ja otsustab inimene. Tehnoloogia kui käitumise kujundaja: Mõned tehnoloogiad on disainitud nii, et need süsteemselt kallutavad kasutajaid teatud suunda. Näiteks sotsiaalmeedia "lõksustamise" (doomscrolling) mehhanismid, mis kasutavad dopamiinisõltuvust, et hoida kasutajaid ekraani taga. Siin on eetili...

Identiteedivargad hangivad tavaliselt isiklikku teavet, näiteks paroole, isikukoode või  krediitkaardinumbreid ja väärkasutavad neid, et ohvri nimel tegeleda pettusega. Neid tundlikke üksikasju saab kasutada mitmesugustel ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas laenude taotlemiseks, veebipõhiste ostude sooritamiseks või ohvri meditsiini- ja finantsandmetele juurdepääsuks. [1] Tänaseks päevaks räägib meedia sellest päris tihti ja hoiatused konkreetsete skeemide suhtes levivad näiteks sotisaalmeedias üsna hoogsalt, aga enamasti pärast seda kui mingi hulk inimesi selle lõksu on juba langenud. Ja need summad on meie rahvaarvu kohta päris suured. 2023. aastal suudeti Eestis registreerida 1143 petuskeemide ohvrit, mille kogukahju hinnati 8,3 miljonit eurot [2]. Mis oleks head enda kaitsmiseks?  Inimesed, kellel on paljusid kontosid erinevates keskkondades saavad abi paroolihaldustarkvaradelt. See võimaldab keerukaid ja turvalisemaid paroole kasutada ning seda iga keskkonna jaoks eral...

Eesti on tuntud kui arenenunud digitaalühiskond. Kuid kas kõik inimesed saavad sellest võrdselt osa? Praegu ei ole see kindel. IT-tugilahendused – ekraanilugejad, spetsiaalsed klaviatuurid, kõnetuvastustarkvara jms – ei tohiks olla luksus, vaid põhiõigus, mis võimaldab kõigil osaleda ühiskonnas sõltumata füüsilistest või sensoorsetest piirangutest. Kui ratastoolirambid on juba kohustulikud ja osadel üritustel on ka viipekeele tõlge, siis miks peaks digitaalne keskond olema erand? Oleme juba üsna suure sammu teinud ja neid jääb veel edasi teha, et kõik meie ühiskonna liikmed heaolust osa saaksid. Erivajadustega inimesed peaksid samuti e-teenusied, digikursuseid ja tööturul hea võimaluse osaks saama. Tean, et selle nimel töö käib ja seda peab alustama juba varasest east ehk koolidest. Olen kuulnud väga paikapidavat lauset antud teema kohta: "Pimedale inimesele on ekraanilugeja sama vajalik kui nägijale monitor." Selleks, et täisväärtuslik, makse masev kodanik tekiks, on vaja ri...

Kui külastame veebilehte, soovime enamasti kiiresti leida vajalikku teavet või teha otsingu. Kuid miks on mõned saidid kohe arusaadavad, samas kui teistel võib minutid aega võtta, enne kui õige menüüelement leitakse? Vastus peitub navigatsiooni lihtsuses – see on üks kasutatavuse (usability) põhikomponente, mis mõjutab otseselt kasutajate rahulolu ja veebilehe edukust. Miks on lihtne navigatsioon oluline? Jakob Nielsen on rõhutanud, et kasutajad ei loe veebilehti, vaid skannivad neid. Kui info pole kiiresti leitav, kaotavad nad kannatuse ja lahkuvad. Uuringu järgi on 47% kasutajatest ootavad, et veebileht laadib alla kahe sekundiga, ja 40% ei naase lehele, kui navigatsioon on keeruline [1]. Positiivne näide on Google’i minimalistlik lähenemine. Google’i avaleht on navigatsiooni lihtsuse näidis.  Kõik on suunatud ühele otsingu eesmärgile. Üks selge otsinguväli, mis asub kohe lehe keskel. Minimaalsesse menüüsse on peidetud vajalikud lingid. Reklaamid või üleliigset teksti ei ole. See...