noblogger

Identiteedivargad hangivad tavaliselt isiklikku teavet, näiteks paroole, isikukoode või  krediitkaardinumbreid ja väärkasutavad neid, et ohvri nimel tegeleda pettusega. Neid tundlikke üksikasju saab kasutada mitmesugustel ebaseaduslikel eesmärkidel, sealhulgas laenude taotlemiseks, veebipõhiste ostude sooritamiseks või ohvri meditsiini- ja finantsandmetele juurdepääsuks. [1] Tänaseks päevaks räägib meedia sellest päris tihti ja hoiatused konkreetsete skeemide suhtes levivad näiteks sotisaalmeedias üsna hoogsalt, aga enamasti pärast seda kui mingi hulk inimesi selle lõksu on juba langenud. Ja need summad on meie rahvaarvu kohta päris suured. 2023. aastal suudeti Eestis registreerida 1143 petuskeemide ohvrit, mille kogukahju hinnati 8,3 miljonit eurot [2]. Mis oleks head enda kaitsmiseks?  Inimesed, kellel on paljusid kontosid erinevates keskkondades saavad abi paroolihaldustarkvaradelt. See võimaldab keerukaid ja turvalisemaid paroole kasutada ning seda iga keskkonna jaoks eral...

Eesti on tuntud kui arenenunud digitaalühiskond. Kuid kas kõik inimesed saavad sellest võrdselt osa? Praegu ei ole see kindel. IT-tugilahendused – ekraanilugejad, spetsiaalsed klaviatuurid, kõnetuvastustarkvara jms – ei tohiks olla luksus, vaid põhiõigus, mis võimaldab kõigil osaleda ühiskonnas sõltumata füüsilistest või sensoorsetest piirangutest. Kui ratastoolirambid on juba kohustulikud ja osadel üritustel on ka viipekeele tõlge, siis miks peaks digitaalne keskond olema erand? Oleme juba üsna suure sammu teinud ja neid jääb veel edasi teha, et kõik meie ühiskonna liikmed heaolust osa saaksid. Erivajadustega inimesed peaksid samuti e-teenusied, digikursuseid ja tööturul hea võimaluse osaks saama. Tean, et selle nimel töö käib ja seda peab alustama juba varasest east ehk koolidest. Olen kuulnud väga paikapidavat lauset antud teema kohta: "Pimedale inimesele on ekraanilugeja sama vajalik kui nägijale monitor." Selleks, et täisväärtuslik, makse masev kodanik tekiks, on vaja ri...

Kui külastame veebilehte, soovime enamasti kiiresti leida vajalikku teavet või teha otsingu. Kuid miks on mõned saidid kohe arusaadavad, samas kui teistel võib minutid aega võtta, enne kui õige menüüelement leitakse? Vastus peitub navigatsiooni lihtsuses – see on üks kasutatavuse (usability) põhikomponente, mis mõjutab otseselt kasutajate rahulolu ja veebilehe edukust. Miks on lihtne navigatsioon oluline? Jakob Nielsen on rõhutanud, et kasutajad ei loe veebilehti, vaid skannivad neid. Kui info pole kiiresti leitav, kaotavad nad kannatuse ja lahkuvad. Uuringu järgi on 47% kasutajatest ootavad, et veebileht laadib alla kahe sekundiga, ja 40% ei naase lehele, kui navigatsioon on keeruline [1]. Positiivne näide on Google’i minimalistlik lähenemine. Google’i avaleht on navigatsiooni lihtsuse näidis.  Kõik on suunatud ühele otsingu eesmärgile. Üks selge otsinguväli, mis asub kohe lehe keskel. Minimaalsesse menüüsse on peidetud vajalikud lingid. Reklaamid või üleliigset teksti ei ole. See...

Agiilne arendus Mozilla Firefox on üks populaarsemaid avatud lähtekoodiga veebilehitsejaid, mis on pikka aega konkureerinud Google Chorme´iga. Selle arendamiseks kasutatakse Scrum´i sarnast iteratiivset protsessi. Firefox uuendab nüüdseks juba umbes iga 4. nädala järel [1], eesmärgiga hoida turvalisuse taset, olla innovaatiline ja vastata turunõuetele. Igaüks saab osaleda Firefox´i koodibaasi (GitHubis) paranduste ja uute funktsioonide lisamisel. Kogukond aitab tuvastada vead ning testib uusi versioone (Nightly, Beta kanalid).  Avatud kood võimaldab kiiremat turvavigade avastamist ja parandamist. Nende kasutajaliidese tõlkimine erinevateks keelteks toimub kogukonna poolt. Uusim suurem muudatus "Quantum Engine" on viinud Firefox´i kiiruse ja jõudluse väga heale tasemele [2].  Miinusteks tuuakse osade kasutajate kaebed, et Firefox´i uuendusi on liiga tihti ning see võib takistada laienduste ühildavust. Ärimudel Firefox on tasuta saadaval, kuid Mozilla Foundation peab rahastama ...

1999. aastal ennustas Eben Moglen, et vaba tarkvara anarhia hävitab autoriõigused. Ta arvas, et tänaseks on kujunenud maailm, kus igaüks saab vabalt programmeerida, muusikat jagada ja teadmisi levitada ilma seaduslikke piiranguteta.  Mogleni üks paikapanevamaid ennustusi oli, et vaba tarkvara (eriti Linux ja GNU projekt) muutub äriliselt oluliseks ning ületab kvaliteedilt suletud tarkvara. Tänapäeval on Linux väga laialt kasutatav seriverite operatsioonisüsteemides. Vaba tarkvara nagu Apache, Phthon ja WordPress on olulisel kohal interneti kasutajate seas. Suurfimad nagu IBM või Google kasutavad aktiivselt avatud lähtekoodiga tarkvara oma projektides ja pakutavate teenuste osana, mis näitab millist tähtsust suudab omada ja kvaliteeti suudab toota vaba tarkvara lahendus. Kõige ekslikum väide tuleb Mogleni ennustusest, et autoriõiguse süsteem laguneb kiirelt. Vastupidiselt sellele ennustusele on see pigem aja jooksul tugevnenud ja kohati absurdseks tehtud, kus näiteks arvutimängude m...

Olen IT valdkonnda vahelduva eduga sukeldunud aastast 2018. Kuangi lõpetasin keskkooli kripeldusega, minnes teise eriala peale õppima ja omandades selles magistri. Töötasin pikka aega sellel erialal, kuid tahtsin alati IT-d õppima minna. Minule on kooli haridus, olgu see kutsekas või ülikool, oluline tundunud. See annab minule kindlustunde ja teema valdamiseks piisava silmarigi. Kripeldustunne jäi, sest lõpetasin keskkooli ilma matemaatika eksamita. Kuidas ma nii IT-d õppima saaksin minna, kui põhieeldus puudus? Aastad möödusid ja tööelu kõrvalt ning ilma matemaatika eksamita, hakkasin enda varainte kaaluma. Suhtlesin IT valdkonna inimestega ja kaalusin isegi uue riikliku matemaatika eksami sooritamist, kuigi kõik IT inimesed ütelsid, et see on pointless aja raiskamine. Sain esimese juhtlõnga ühelt IT ettevõtte projektijuhilt. Nimelt hakkasin õppimiseks kasutama online kursuset TeamTreehouse https://teamtreehouse.com/, kus antakse ka sertifikaate, mis minule tunduvad tegelikult ebaolul...