noblogger

Agiilne arendus Mozilla Firefox on üks populaarsemaid avatud lähtekoodiga veebilehitsejaid, mis on pikka aega konkureerinud Google Chorme´iga. Selle arendamiseks kasutatakse Scrum´i sarnast iteratiivset protsessi. Firefox uuendab nüüdseks juba umbes iga 4. nädala järel [1], eesmärgiga hoida turvalisuse taset, olla innovaatiline ja vastata turunõuetele. Igaüks saab osaleda Firefox´i koodibaasi (GitHubis) paranduste ja uute funktsioonide lisamisel. Kogukond aitab tuvastada vead ning testib uusi versioone (Nightly, Beta kanalid).  Avatud kood võimaldab kiiremat turvavigade avastamist ja parandamist. Nende kasutajaliidese tõlkimine erinevateks keelteks toimub kogukonna poolt. Uusim suurem muudatus "Quantum Engine" on viinud Firefox´i kiiruse ja jõudluse väga heale tasemele [2].  Miinusteks tuuakse osade kasutajate kaebed, et Firefox´i uuendusi on liiga tihti ning see võib takistada laienduste ühildavust. Ärimudel Firefox on tasuta saadaval, kuid Mozilla Foundation peab rahastama ...

1999. aastal ennustas Eben Moglen, et vaba tarkvara anarhia hävitab autoriõigused. Ta arvas, et tänaseks on kujunenud maailm, kus igaüks saab vabalt programmeerida, muusikat jagada ja teadmisi levitada ilma seaduslikke piiranguteta.  Mogleni üks paikapanevamaid ennustusi oli, et vaba tarkvara (eriti Linux ja GNU projekt) muutub äriliselt oluliseks ning ületab kvaliteedilt suletud tarkvara. Tänapäeval on Linux väga laialt kasutatav seriverite operatsioonisüsteemides. Vaba tarkvara nagu Apache, Phthon ja WordPress on olulisel kohal interneti kasutajate seas. Suurfimad nagu IBM või Google kasutavad aktiivselt avatud lähtekoodiga tarkvara oma projektides ja pakutavate teenuste osana, mis näitab millist tähtsust suudab omada ja kvaliteeti suudab toota vaba tarkvara lahendus. Kõige ekslikum väide tuleb Mogleni ennustusest, et autoriõiguse süsteem laguneb kiirelt. Vastupidiselt sellele ennustusele on see pigem aja jooksul tugevnenud ja kohati absurdseks tehtud, kus näiteks arvutimängude m...

Olen IT valdkonnda vahelduva eduga sukeldunud aastast 2018. Kuangi lõpetasin keskkooli kripeldusega, minnes teise eriala peale õppima ja omandades selles magistri. Töötasin pikka aega sellel erialal, kuid tahtsin alati IT-d õppima minna. Minule on kooli haridus, olgu see kutsekas või ülikool, oluline tundunud. See annab minule kindlustunde ja teema valdamiseks piisava silmarigi. Kripeldustunne jäi, sest lõpetasin keskkooli ilma matemaatika eksamita. Kuidas ma nii IT-d õppima saaksin minna, kui põhieeldus puudus? Aastad möödusid ja tööelu kõrvalt ning ilma matemaatika eksamita, hakkasin enda varainte kaaluma. Suhtlesin IT valdkonna inimestega ja kaalusin isegi uue riikliku matemaatika eksami sooritamist, kuigi kõik IT inimesed ütelsid, et see on pointless aja raiskamine. Sain esimese juhtlõnga ühelt IT ettevõtte projektijuhilt. Nimelt hakkasin õppimiseks kasutama online kursuset TeamTreehouse https://teamtreehouse.com/, kus antakse ka sertifikaate, mis minule tunduvad tegelikult ebaolul...

Kui arendaja Naatan Nohik seisab oma tarkvaraprojekti juures litsentsivaliku ees, tuleb tal mõista, kuidas erinevad litsentsid mõjutavad tema koodi levitamist, kasutamist ja võimalikku ärilist kasu. Vaatleme kolme varianti: ärivaraline litsents (EULA), GNU GPL ja BSD litsents , ning nende eeliseid ja puudusi. EULA eeliseks on koodi konfidentsiaalsus, mis võib anda konkurentsieelise. Arendaja saab piirata tarkvara kasutamist, levitamist ja modifitseerimist, mis võimaldab paremini kontrollida ärimudelit ja tuluvoogusid. Sama miinuseks võib pidada kasutajate koodi kohandamist või parandamist ehk on väiksema potentsiaalse arendajaskonnaga, kuna avatud lähtekoodi kogukond ei saa kaasa aidata. Samuti võib see tekitada usaldusprobleeme, kuna koodi ei saa läbipaistvuse huvides kontrollida. EULA sobib kui tarkvara on ärikriitiline ja loodud peamiselt kasumi teenimiseks, näiteks tellimuspõhise mudeliga rakendused või patenteeritavad lahendused. GNU GPL tagab, et kõik tuletatud tarkvarad jääva...

Milline neist toimib ja milline on takerdunud? Vaadates WIPO ehk Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Organisatsiooni ametlikku statisikat on kaubamärkide  kaitse üks kõige paremini toimivaid intellektuaalomandi komponente. Sellega tagatakse  ettevõtetele nende brändiidentiteedi kaitse, aidates tarbijatel teha teadlikke valikuid.  Selge ja tõhus kaubamärgisüsteem vähendab tarbija segadust ja toetab ausat konkurentsi. Samal ajal seisab patendisüsteem silmitsi mitmete väljakutsetega, eriti seoses innovatsiooni ja tervishoiu valdkonnaga. Kaubamärkide Kaitse: Kaubamärkide kaitse tagab, et tarbijad saaksid tooteid ja teenuseid lihtsamini eristada ning usaldada. Näiteks on globaalselt tuntud brändid nagu Coca-Cola ja Apple sümboliks kvaliteedile ning innovatsioonile. Kaubamärgiseadused aitavad vältida segadust turul, kaitstes nii ettevõtete mainet kui ka tarbijate huve. See on oluline mehhanism, mis tagab ausa konkurentsi ja soodustab brändiloojate loomingulisust.  Kaub...

N etiketid Interneti algusaegadel kehtestasid varased võrgukogukonnad kirjutamata reegleid, millest kasvas välja netikett – viisakusnormid, mis aitasid tagada sujuva ja lugupidava suhtluse. Üks mõjukamaid netiketi koodekseid pärineb Virginia Shea’lt, kes sõnastas 1990. aastatel kümme põhikäsku, mida internetis käitumisel järgida [1]. Tehnoloogia on sellest ajast tohutult arenenud ning see on muutnud ka netiketi reeglite olulisust ja rakendatavust. Üks mulle endiselt väga oluline netiketi reegel on: “Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus!” Mõnele võib internet tunduda anonüümse väljendusruumina, kus saab tegutseda ilma tagajärgedele mõtlemata. Tõsi, kommentaariumeid ja foorumeid saab modereerida, kuid siiani leidub lehti, nagu Delfi, kus poliitiliste teemade all käivad kirglikud vaidlused ning sõnasõjad. Sageli võib näha, et osa kommentaare on kustutatud, mis viitab vajadusele internetikäitumist paremini reguleerida. Ka Eestis on astutud samme anonüümse ja pahatahtliku käitumise va...