N etiketid Interneti algusaegadel kehtestasid varased võrgukogukonnad kirjutamata reegleid, millest kasvas välja netikett – viisakusnormid, mis aitasid tagada sujuva ja lugupidava suhtluse. Üks mõjukamaid netiketi koodekseid pärineb Virginia Shea’lt, kes sõnastas 1990. aastatel kümme põhikäsku, mida internetis käitumisel järgida [1]. Tehnoloogia on sellest ajast tohutult arenenud ning see on muutnud ka netiketi reeglite olulisust ja rakendatavust. Üks mulle endiselt väga oluline netiketi reegel on: “Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus!” Mõnele võib internet tunduda anonüümse väljendusruumina, kus saab tegutseda ilma tagajärgedele mõtlemata. Tõsi, kommentaariumeid ja foorumeid saab modereerida, kuid siiani leidub lehti, nagu Delfi, kus poliitiliste teemade all käivad kirglikud vaidlused ning sõnasõjad. Sageli võib näha, et osa kommentaare on kustutatud, mis viitab vajadusele internetikäitumist paremini reguleerida. Ka Eestis on astutud samme anonüümse ja pahatahtliku käitumise va...
Postitused
- Lingi hankimine
- X
- E-post
- Muud rakendused

Digitaalne mugavus või jälgimisühiskond? Eesti riik on digitaalse innovatsiooni heaks näiteks, millel on omad head ja sellega kaasnevad vead nagu jälgimiskapitalismi ja digiaediku probleemid. Meie ID-kaart ja e-teenused on kahtlemata muutnud elu lihtsamaks. Kuid sellega kaasnevad teatud ohud. ID-kaart, mis on meie digitaalse identiteedi alus, loob laiaulatusliku digitaalse keskkonna, kus iga meie tegevus – alates terviseandmetest kuni riigiteenusteni – on salvestatud. See on digiaedik, kus meie andmed on koondatud ühte kohta. Kuigi valitsus rõhutab andmete turvalisust, on potentsiaal andmete koondamiseks ja analüüsimiseks olemas. Kui need andmed satuksid valedesse kätesse, võiksid need olla väärtuslikud nii eraettevõtetele kui ka pahatahtlikele osapooltele. Näiteks 2020. aasta detsembris ilmnesid tõsised andmelekked kolmes ministeeriumis, kus 350 GB andmeid, sealhulgas tundlikku isiklikku teavet, sattusid pahatahtlike osapoolte kätte. See juhtum tõi esile tõsiasja, et isegi kõige...
- Lingi hankimine
- X
- E-post
- Muud rakendused

Uus ja mitte nii uus meedia... Tänapäeva info levimise ja levitamise võimalused on tänu tehnoloogia arengule hüppeliselt kasvanud. Info talletamise ja kättesaadavuse probleemid võrreldes sajandite taguse ajaga on olematud. Inimkonnal on olnud korduvaid sündmuseid, kus hävib suurel hulgal ajalugu ja teadmisi nagu aleksandria raamatukogu, Ashurbanipali raamatukogu, Tarkuse Maja [1] . Praegusel ajal, kus infot üritatakse võimalikult otstarbekalt virtuaalkeskondadesse viia on selliste probleemide aeg läbi saamas. Kahjuks on sellel ka oma varjupooled, kus info manipuleerimine on uued mõõtmed saamas. Kui pilte suudetakse tehnoloogia abil muuta nii, et inimene enam aru ei saa, kas see on reaalne või võlts ja info levitamise on üle võtmas selleks treenitud "tehisintellekt", siis on üha tähtsamal kohal kaasajal sammu hoidvatel meediakanalitel, mis aitab "soga" filtreerida. Lapsena pidin ma hinge heitma kui minu vanavanemad minu "tähtsad" saated katkestasid, et ü...
- Lingi hankimine
- X
- E-post
- Muud rakendused

Et jääda! 1969. aastal, kus ARPANET'i esimene testimine õnnestus, pandi alus tänapäeva internetile ja seal suhtlemisele. Sama süsteemi peal ja vaid mõned aastad hiljem saadeti tänapäeval laialdlaselt tuntud @ tähisega esimene email. @-sümboli ajalugu on üllatavalt mitmekesine. Selle päritolu pole kindlalt teada, kuid üks teooria väidab, et keskaegsed mungad kasutasid seda lühendina ladinakeelsest sõnast ad (“suunas”). Esimene dokumenteeritud kasutus pärineb 1536. aastast, kui Firenze kaupmees Francesco Lapi kasutas seda veiniühikute – amforate – tähistamiseks. Hiljem muutus @ oluliseks kaubanduses, tähistades hinda ühiku kohta, näiteks 12 toodet @ 1 dollar tükk . Ometi ei kuulunud see sümbol esialgsetele kirjutusmasinatele ega ka varastele andmetöötlussüsteemidele. Tänapäevase tähenduse omandas @ 1971. aastal, kui Ray Tomlinson, töötades Arpaneti kallal, otsides viisi, kuidas saata sõnumeid eri arvutite vahel. Ta vajas sümbolit, mis eristaks kasutajanime serverinimest ning mille...
- Lingi hankimine
- X
- E-post
- Muud rakendused

IT-lahendust, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul: 2007. aastal tõi Apple turule esimese iPhone’i, mis muutis täielikult mobiiltelefonide kasutuskogemust. Erinevalt varasematest nuputelefonidest ja piiratud puutetundlikest seadmetest pakkus iPhone täisekraani puutetundlikkust, internetiühendust, iPod-funktsionaalsust ja kaamerat ühes kompaktses seadmes. Steve Jobs kirjeldas seda kui “revolutsioonilist ja maagilist toodet, mis on viis aastat oma ajast ees”. Esimesel aastal müüdi 1,4 miljonit iPhone’i, kuid juba 2008. aastaks kasvas see arv 11,6 miljonini. Edu taga oli sujuv kasutajakogemus, millele lisandus hiljem ka App Store, mis avas võimaluse arendajatel luua miljoneid rakendusi. Tänaseks on Apple turule toonud üle 38 iPhone’i mudeli ning nutitelefonid on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks [1] . Allikas: [2] IT-lahendust, mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult läbi: 3D-telerid lubasid t...